Pealkirjas olev küsimus on teadlikult ebakorrektne ja mõneti provokatiivne, kuid täidab seekord meie eesmärki hästi. Nimelt näidata nende süsteemide ja nende ülesannete erinevusi ning selgitada välja parimad lahendused mugava sisekliima tagamiseks.
Igal seadmel on oma funktsioonid
Siseõhu kvaliteedi eest hoolitsevad mitmed seadmed. Selles valdkonnas viidatakse tavaliselt kliimaseadmetele, soojustagastusega seadmetele ja soojuspumpadele. Õhukvaliteedi mõiste seevastu koosneb paljudest teguritest, millest olulisemad on õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus ja õhu süsihappegaasi ehk CO2 sisaldus.
Kõrgenenud õhuniiskus ja CO2 sisaldus on eriti iseloomulikud halva ventilatsiooniga kohtadele, kus puudub õhuvahetus ja värske õhu juurdevool. Pikaajaline värske õhu puudumine võib põhjustada elanike terviseprobleeme ning luua soodsa pinnase hallitusseente nakatumiseks ja kasvuks, mistõttu tuleb tagada piisav ventilatsioon. Samuti on vaja tagada, et sisetemperatuur oleks optimaalsel tasemel, et end mugavalt tunda. Selle eest hoolitsevad juba ruumide kütte- ja jahutusseadmed.
TÄHTIS! Tihti ajavad inimesed erinevate seadmete funktsioonid segamini, arvates ekslikult, et näiteks konditsioneer mitte ainult ei jahuta õhku, vaid tagab ka ventilatsiooni. SEE EI OLE NII!
Konditsioneerid teevad AINULT siseõhu jahutamise tööd ja ei tee õhuvahetuse tööd, mille eest hoolitsevad ventilatsiooniseadmed. Sama kehtib ka soojuspumpade kohta – sarnaselt kliimaseadmetega reguleerivad soojuspumbad ainult siseõhu temperatuuri. Ainult et erinevalt konditsioneeridest suudavad soojuspumbad ruume nii suvel jahutada kui ka talvel kütta.
"Tihti ajavad inimesed erinevate seadmete funktsioonid segamini, uskudes näiteks ekslikult, et konditsioneer mitte ainult ei jahuta õhku, vaid tagab ka ventilatsiooni. Nii see ei ole!"
Parim lahendus – mõlema funktsiooni kombineerimine
Ventilatsiooni saab teostada erineval viisil – kasutades tsentraliseeritud, sisseehitatud ventilatsioonisüsteeme, tuulutades ruume regulaarselt avatud akendega või kasutades soojustagastusega detsentraliseeritud ventilatsiooniseadmeid. Millist lahendust igal konkreetsel juhul valida, sõltub nii hoone omaniku eelistustest ja võimalustest kui ka hoone enda funktsioonidest ja muudest parameetritest.
Tähele tuleb panna, et tavapärase ventilatsiooni käigus eraldub avatud akende kaudu väga suur hulk soojust, mis suurendab oluliselt ruumide kütteks kuluvat soojusenergia hulka ning seeläbi ka oluliselt kulusid. Soojustagastusega ventilaatorite puhul saadakse suurem osa kaotatud soojusest tagasi, soojendades väljuvat sooja õhku sissetuleva jaheda õhuga. Need energiasäästlikud seadmed tagavad seega nii täieliku siseõhuvahetuse kui ka minimeerivad soojuskadu (kuni 90%) ventilatsiooniprotsessi ajal. See on soojustagastusega ventilaatorite peamine eelis.
Kui ruumis on tsentraalne ventilatsioonisüsteem, mis tagab piisava õhuventilatsiooni, on kliimaseadme paigaldamine ja ühendamine selle süsteemiga hea lahendus. Nii väldite suvel siseõhu ülekuumenemist. Kuid juhtudel, kui tsentraliseeritud ventilatsioonisüsteem puudub (või see ei teeninda kõiki hoone ruume), võib kasutada soojustagastusega seadme ja konditsioneeri kombinatsiooni, st on võimalik osta seadmeid, mis aitavad hoida konkreetse ruumi õhk suvel võimalikult jahe, tagades samal ajal vajaliku värske õhu juurdevoolu. Sel juhul kehtib sama põhimõte, mis talvel, kuid vastupidises suunas. Sissetulev kuum õhk jahutatakse enne soojustagastusseadmesse sisenemist väljuva jahedama õhu arvelt, seega väheneb konditsioneeri koormus ja selle tarbitav elektrienergia.
Seetõttu võib järeldada, et ventilatsiooni ja temperatuuri reguleerimise kombinatsioon on parim (ja kõige kuluefektiivsem) lahendus optimaalse sisekliima saavutamiseks. Igaüks täidab oma ülesannet, kuid kombinatsioonil on maksimaalne positiivne mõju meeldiva ja tervisliku sisekliima tagamisel.
